Ikka juhtub, et sa tõepoolest armastad oma tööd meeletult, sest see inspireerib, arendab, rahuldab ja motiveerib. Samas juhtub ka, et mingil hetkel avastad end redeli kõrgematel pulkadel kõõlumas ega tea, kas see on pigem tore või hoopis jube, sest seal üleval, kus tuul on tugevam ja vahelduva eduga redelit kõigutab, võivad kõrvus tiksuma hakata küsimused  – miks, kuhu, kuidas, kellega ja kas üldse? 

Tekkinud tormituules on mõistlik maha ronida ja rääkida inimesega, kel on kogenud ja koolitatud kõrvalpilk. Tema võtab sind kuulates kokku, kus sa parasjagu oled, kuhu minna soovid ja näitab, millised on võimalused sihtkohta jõuda. Just selline „guru“ on mu coach Merle. Ta tegelikult justkui ei teegi midagi, sest iroonilisel moel just seda ta tegema peabki – lihtsalt kuulama, küsima ja viima sind ennast su isiklike võimete baasil oluliste järeldusteni. Udu hajub, redel on taas kindlalt maas ja avanevad uued võimalused sellel ronimiseks või – miks mitte – enesekindlalt suuna muutmiseks. 

Kohtumised Merlega on end alati õigustanud. Ta on usaldusväärne, tähelepanelik, analüüsib kiirelt ja avab tervikpilti arvestades värske perspektiivi. See tähendab minu jaoks uut inspiratsiooni, töörõõmu ning teadlikku liikumist paremate tulemuste suunas. Merle kui coach on nagu võlupeegel, millest paistab vastu see, mis on olemas, kuid tihtilugu parimal moel kasutamata.