Kas olla rääkija või võtta julgus olla küsija rollis?
Einstein ütles, et kui tal on tund aega keerulise väljakutse lahendamiseks, siis kulutab ta 55 minutit õige küsimuse püstitamiseks ja lahenduseks jääv 5 minutit on piisav.
Elu algab aktiivse, entusiastliku küsijana, aga siis see oskus tuhmub. Küsimisoskuse arendamist edasises elus ei soosi ka see, et meie kultuuris on rääkimine rohkem väärtustatud kui küsimine. Me võistleme, kes saab rohkem sõna ja räägib. Eriti palju hakkame rääkima võimule saades.
Hierarhilistes organisatsioonides ei küsita küsimusi, vaid keskendutakse õigetele vastustele. Küsimine on justkui nõrkus, vastuste andmine tugevus.
Üheks suurimaks küsimise takistuseks võibki olla konfliktide vältimise püüd ja võim. Võimuvõitluses on tihti võitja see, kes asub küsija positsioonile, kaotaja aga see, kes on sunnitud vastama. Kõige halvemad küsijad ongi need, kes soovivad domineerida.
Hal Gregersen, Thinkers 50 Leadership 2017 auhinna nominent ja suurepärase raamatu „Questions Are the Answer“ autor, väidab, et põhjus, miks väga edukad firmad äparduvad, on tihti selles, et nad tõmbavad ligi võimuiharaid, kes ei esita küsimusi.
Õige küsimuse leidmine on liiatigi keerulisem kui õige vastuse leidmine.
Küsimuste liigid
Suures plaanis võib jagada küsimused kaheks: ühed on kitsendavad ja teised laiendavad.
-
Kitsendavad küsimused
Kitsendavate küsimustega otsitakse õigeid vastuseid, neid tunnemegi peamiselt koolieast ja võimuvõitlusest.
-
Laiendavad küsimused
Laiendavad küsimused panevad meid erinevaid lahendusi otsima. Need panevad tööle meie kujutlusvõime ja kannustavad muudatusi.
Ettevõtted, kus julgustatakse küsimusi esitama ja kus küsitakse palju, on tulemuslikumad.
Millised on head küsimused?
Head küsimused kaasavad ja annavad energiat. Ettevõtted, kus julgustatakse küsimusi esitama ja kus küsitakse palju, on tulemuslikumad. Küsimiskultuur suurendab õppimise kõrval ka usaldust, koostöötahet ning muidugi toidab see loomingulisust ja innovatsiooni. Väheneb eeldamine, mida peetakse õigusega enamiku arusaamatuste emaks.
Ikoonilised innovaatorid on kõik suurepärased küsijad.
- Mark Zuckenberg kehtestas iganädalase „küsimise aja“, mille sisuks oli keerulisimate teemade lahendamine. Kui väljakutse on suur, siis selle asemel, et pakkuda vastuseid, esita esimesed viisteist minutit ainult küsimusi selle kohta.
- Richard Branson peab küsimuste vihikut. Küsimist tunnustatakse, antakse välja parima küsija või küsimuse auhindasid. „Mida sa täna õppisid?“ tüüpi kokkuvõtete kõrvale tuuakse „Mida sa täna küsisid?“.
Mulle meeldib väga ühe uuendusliku mõtleja soovitus: iga väga hea vastuse puhul peaks vaatama, millisele küsimusele see vastus tuli.
Digimaailm on küsijate paradiis, mille esimeseks väravaks on guugeldamine. Robotilt on lihtne küsida – võid olla siiras, ei pea varjama teadmatust. Ainus aga on see, et vastus ei saa iial olla parem kui küsimus. Pole midagi kasutumat, vahel isegi ohtlikumat kui õige vastus valele küsimusele.
AI on tegelikult väga hea põhjus, mis sunnib meid oma küsimisoskust arendama. Hal Gregerseni juhtide seas läbiviidud uuring ütleb, et 70% vastanute sõnul paneb AI neid rohkem küsima, 88% väitel ka hoopis teistsuguseid küsimusi küsima. Kui muudame küsimusi, muudame suunda – seega muudame ka vastuseid.
Gregersen ütleb, et superküsimuste esitamine on inimese superpower.
Kui väljakutse on suur, siis selle asemel, et pakkuda vastuseid, esita esimesed 15 minutit ainult küsimusi selle kohta.
Kuidas siis saada paremaks küsijaks?
Esita lihtsalt rohkem küsimusi. Kõige olulisem on otsustada, et tahan rohkem küsida, ja siis seda harjutada. Mõnel inimesel tuleb see lihtsamini välja, neid toetab emotsionaalne intelligentsus ning oskus inimesi kuulata ja lugeda. Rohkem küsides arendame oma emotsionaalset intelligentsust, mis omakorda paneb meid paremini küsima.
Õige küsimus algab kuulamisest ja turvalise keskkonna loomisest. Selle parimaks eelduseks on uudishimu ja siiras huvi teise inimese vastu. Mulle meeldib mõtteviis, et kõik küsimused, mis on heast ajendist kantud, on õiged.
Nõuanded paremate küsimuste esitamiseks
Pakun mõned lihtsad põhimõtted, mida järgides on võimalik parandada küsimise kvaliteeti:
- Küsi lihtsalt.
- Esita üks küsimus korraga.
- Ära esitsuletud küsimusi, millele saab vastata ei või jah.
- Küsi küsimusi, millele sa ei tea vastust.
Miks mitte võtta järgmise paari kuu eesmärgiks küsida lihtsalt rohkem küsimusi, püüda vastuste ja nõuandmise asemel katsetada avatud küsimuse esitamist? Kolleegina, sõbrana, juhina, lapsevanemana.
Tundsid ära mõne oma isikliku arenguvajaduse või meeskonna coachingu väljakutse? Kui oled valmis kasvama ja vajad sel teel kaasamõtlejat, fookuse hoidjat ning selguse loojat, siis võta minuga ühendust.
Artikkel on esmalt avaldatud Eesti Ekspressis