Artikkel on esmalt avaldatud Edasi.org. Foto: Shutterstock
Kirjutan sel korral inspireerituna Harvardi ärikooli professori Francesca Gino raamatust “Rebel Talent”. Gino kirjeldab haaravalt erinevate organisatsioonide näitel, miks tasub reegleid rikkuda.
Sõbranna Kärdi lugemissoovitus langes heale pinnasele. Olin just lõpetanud koostöö andeka mässajaga, kes meenutas mulle õpikunäidet suurte liidrite ühest tunnusest: olla kriitiline võimu ja autoriteedi suhtes.
On konventsionaalsemaid ja on mässumeelsemaid juhte. On ettevõtteid, mille kultuur on bürokraatlikum, ja ettevõtteid, millel anarhistlikum. Kes aga tahab kiirelt muutuvas keskkonnas saavutada rohkem kui vaid vee peal püsida, peab vaatama, milliseid reegleid, millal ja kuidas rikkuda. Ja kellelt siis veel õppida kui mitte rebelitelt. On see samm sinu sisemise mässaja äratamiseks, end ümbritsevate rebelite märkamiseks ja julgustamiseks või mõlemat korraga, on juba valiku küsimus. Päris kindlasti ei saavuta aga teistsugust tulemust, kui mängid samade reeglitega samade inimestega.
“Rebelid inspireerivad ja õpetavad ning organisatsioonidel on nende eeskujust palju võita. Hea juht julgustab ja tunnustab reeglite kahtluse alla seadmist ning piiravate – valede või ajale jalgu jäänud – reeglite purustamist.” (Francesca Gino)
Kes on rebel? Inimene, kes kaldub normidest positiivsel ja konstruktiivsel moel kõrvale. See tegelane seab kahtluse alla kehtestatud normid ja eeldused ning on valmis tegema asju teisiti. Ta esitab väljakutse reeglitele, mis hoiavad meeskondi ja organisatsioone staatilisena. Rebelid on kirglikud.
Neid võib pidada kaose- ja tülitekitajaiks, asjade keeruliseks ajajaiks või hoopis maailmaparandajateks. Selle asemel et klammerduda turvalise ja tuttava külge ning langeda rutiini, trotsivad rebelid status quo’d. Nad on innovatsiooni ja taasleiutamise meistrid ning neilt on rohkelt õppida.
Rebelite 5 tugevust
Gino ütleb, et kuigi iga rebel on unikaalne, ühendab neid viis põhitugevust: uudsus, uudishimu, lai perspektiiv, mitmekesisus ja autentsus.
Uudsus
Rebelid trotsivad rutiini ja traditsioone ning otsivad viise, kuidas võimalikult palju uut kogeda – kas reisides, õppides, avastades või püüdes teha asju teisiti.
Uudsuse vastandiks on ennustatavus. Kui väiksed lapsed eelistavad võimalusel alati uusi mänguasju, siis täiskasvanuna soovime pigem ettearvatavust. Enamus asju, mida me teame, on tegelikult vaid kellegi teise teadmiste usaldamine. Mõtleme, et kui midagi on tehtud pikka aega, peab sel olema hea põhjus. Võimalusel kipume eelistama status quo’d, sest nii on mugavam ja ennustamatus on hirmutav.
Miks võiks eesmärgiks võtta “status quo kookonist” välja murdmise? Sest uudsus suurendab rahuolu ja loomingulisust, uudsel viisil asjadele lähenemine tõstab enesekindlust ja avab uusi võimalusi. Meie ajus on uudsus ning naudingud tihedalt põimunud, uudsus genereerib üllatusi, üllatused omakorda naudinguid ning rõõmu. Paarisuhtes, kus võetakse ette uusi põnevaid asja, peavad partnerid teineteist ja oma suhet põnevaks ning köitvaks. Ka heade töösuhete ja -rahulolu taga on alati uudsus.
Uued tegevused ja oskused toidavad me loomulikku vajadust kasvada ning muutuda, mis omakorda tõstab enesekindlust ja võimaldab riskida. Liigne mugavus on ülehinnatud ega tee meid õnnelikuks; palju parem on läbi elu minna nagu laps, unistades jõuluvanast ja tundes uudishimu selle vastu, mida elul veel varuks on.
Uudishimu
Rebel on uudishimulik nagu laps, kes küsib alati “miks?”. See omadus aitab tugevdada suhteid ja kiirendab õppimist.
Arvame, et meid hinnatakse negatiivselt, kui meil pole kõiki vastuseid. Ent tõde on tegelikult vastupidine. Küsimine tugevdab suhteid, sest väljendab siirast huvi, võimaldab kuulda teise mõtteid ja õppida inimesi paremini tundma. Kasvab usaldus, suhted muutuvad lähedasemaks. Küsimusi küsides anname teisele võimaluse jagada oma kogemust ja tarkust, inimestele meeldib nõu anda. Nii toidad suhteid, laiendad suhtlusvõrku, saad uusi ideid ja infot.
Uudishimu kasvatab ka võimalust näha asju positiivsemas valguses, võtta probleeme põneva ülesandena, ohte võimalusena. Eri uuringud näitavad, et uudishimu aitab ka paremini reageerida stressile ning seostub vähemate konfliktidega. Lühidalt võiks öelda, et uudishimulikud omadused – uuriv loomus ja õpihuvi – suurendavad kaasatust teiste inimeste ja maailmaga. Innovatsioon ja uudishimu mistahes valdkonnis on uuringute järgi samuti tugevalt omavahel seotud.
Uudishimu tasemelt oleme küll erinevad, aga me kõik saame seda endas kasvatada. Lugedes, uute inimestega kohtudes, reisides. Esitades küsimusi ühiste eelduste, eesmärkide, rollide, organisatsiooni jm kohta.
Lai perspektiiv
See tähendab, kuidas vaadata olukordi teisest küljest ja avardada väljavaateid.
Näiteks küsimuse “Mida ma pean tegema?” asemel võib küsida: “Mida ma võin teha?” ja “Mida ma veel võiks teha?” Viimased genereerivad kordades enam lahendusi.
Gino toob siin näiteks piloot Chesley Sullenbergeri, kes sai tuntuks hädamaandumisega Hudsoni jõkke New Yorgis aastal 2009. Vaatamata 42-aastasele lennunduskogemusele kasutas ta alati iga võimalust juurde õppida ja õpetada – nii ärijuhtimise, psühholoogia kui ka lennukatastroofide detailse uurimise kaudu. Oma kuulsaima otsuse tegi ta eirates kõiki reegleid ja nõuandeid. Ta leidis alternatiivi, ühendades oma ohtrad minevikukogemused väga erinevatelt elualadelt. Kuidas vaadata olukorda teise pilguga ja avardada perspektiive? Sullenberger tegi seda esitades endale just küsimusi laadis “Mida ma veel võiks teha?“.
Kui õppimist pidada tulemusest olulisemaks, on tulemused paradoksaalselt paremad. Kui raamistame töö õppimiseesmärkide ümber – nt uue oskuse või kompetentsi arendamine või uute olukordadadega toimetulek –, oleme tulemuslikumad kui lihtsalt tulemusi ja ärieesmärke taga ajades. “Teadmise” puhul on alati oht, et see paneb meid õigustama oma seniseid vaateid ja otsuseid ning see kasvab koos kogemustega. Uuringud näitavad, et väga kogenud otsustajad ei ole võimelised kuulama oma kogemusega vastuollu minevat negatiivset infot. Võim muudab meid teiste vaadete suhtes veelgi kinnisemaks, me ei kuula, ja see demotiveerib teisi inimesi.
Me kõik tõlgendame infot endale sobivalt. Aktsepteerime seda, mida tahame uskuda, ja küsime lisa. Või eirame infot, kui see meile ei sobi. Kui kaalunumber ei meeldi, kaalume veelkord. Kui keegi või miski aga meeldib, oleme valmis otsima teavet, mis seda toetaks. Selle vastu aitab kontrafaktuaalne mõtlemine, mis seisneb lihtsustatult teadlikult sellise teabe otsimises, mis on vastuolus sinu enda vaadete ja eeldustega. Elus on palju alternatiive, teisi valikuid, perspektiive ja nende läbitöötamine teeb meid avatumaks ja me otsused süsteemsemaks.
Me unustame kogenematu kogemuse. Ekspert unustab noviitsi kogemuse. Tulemust teades me eeldame, et oleme seda alati või juba pikka aega teadnud. Sellise “teadmise needuse” tõttu kipume ka ülehindama teiste teadmisi. Arvukad uuringud aga tõestavad, et mitteeksperdid on paremad probleemilahendajad kui eksperdid. Miks? Sest autsaiderid võivad tuua värskeid vaateid uutele ja vanadele probleemidele. Eksperdid on liialt keskendunud omaenda vaatele. Kõik, mida näeme, ükskõik mis olukorras, sõltub meie perspektiivist.
Mitmekesisus
Võib öelda, et mitmekesisus on ühelt poolt üsna suur katsumus, aga teisalt annab avarama perspektiivi ja selgema pildi reaalsusest. See on konkurentsieelis.
Inimesed ei usalda üldjuhul autsaidereid. Et eristada sõpra vaenlasest, anname inimesele kärmelt hinnangu ilmsete tunnuste alusel nagu vanus, sugu, rass, aga ka haridustase, aktsent, amet või sotsiaalne staatus. Omandatud stereotüüpidest on raske lahti lasta, endasarnaste kohta arvame, et nad mõtlevad nagu meie, ja kipume neid eelistama, sest meile meeldivad omasugused. Kaasteelisteks valime sarnaseid seetõttu, et eelistame pigem mugavust ja familiaarsust. Lisaks tunduvad homogeensed grupid meile efektiivsemad, kuna eri vaadetega näib olevat raskem töötada. Aju hindab ju lihtsust, kergelt seeditav näib ilusam või tõeväärsem. Mittenõustumine ja eriarvamused on seevastu ebamugavad, tekib tunne, et kulub rohkem aega ja sooritada on raskem.
Kuid vastupidiselt meie intuitsioonile tagab mitmekesisus parema tulemuse. Kõigepealt on oluline teada, et me kipume ülehindama, kui palju konflikte erinevustest võib tekkida. Meeskondades peavad erinevad, olgu siis vähemuses või enamuses, otsima uusi vaatepunkte ja teavet ning süüvima infosse sügavamalt, mis just viibki paremate lahenduste ja otsusteni.
Autentsus
Kõik inimesed kõhklevad enne, kui näitavad oma haavatavust. See tuleneb hirmust, et meid mõistetakse hukka. Kuigi tegelikult on vastupidi: enese avamine loob usaldust, isegi kui näitame oma nõrkust. See eeldab julgust, aga nii saavutame läheduse kiiremini. Isikliku info jagamine on võti, mis aitab nii arendada kui ka säilitada suhteid.
Autentsus annab energiat, julgust ja enesekindlust. Mida ebaautentsemana me end tunneme, seda rohkem on stressi ja läbipõlemist. Ebaautentsus on hästi lihtsalt teistele tajutav: sügaval sisimas me kardame, et meid nähakse läbi, lükatakse tagasi ja meile antakse hinnanguid, ja see juhtubki.
Üks huvitav analüüs, mille Francesca Gino selles peatükis esitab, käib performance review’de ehk tulemuslikkuse ülevaadete kohta. Enamik neist on üles ehitatud töötajate nõrkustele. Ikka on vähe, ikka on puudu. Kogu gap-kontseptsioon põhineb sisuliselt nõrkustel, millele järgneb siis tagasiside. Jah, me kõik oleme õppinud, et peaksime tunnustama ja otsima positiivset, aga tegelikult keskendume sellele, mida on vähe, mida arendada, ning see jääb kõlama kriitilise sõnumina. See on töökeskkonnas tõeline autentsuse tapja.
Kuidas edendada rebel-mõtteviisi?
Gino annab selleks kaheksa juhist.
- Otsi uut. Rebel on ablas, laia huviringiga ja uudishimulik. Ta vaatab ette ja nurga taha. Ka väga tuttavatel radadel võib leida uut, kui keskenduda sellele.
- Julgusta konstruktiivset dissidentlust. Inimestena näeme tihti vaid üht perspektiivi, tavaliselt enda oma. Grupimõtlemine – üksteisega nõustumine – vaigistab dissidendi ja surub alla alternatiivid. Otsi teisi vaatenurki ja eesmärke.
- Ava vestlusi, ära sulge neid. Kui keegi käib välja idee, siis ära kritiseeri, vaid sõnasta, mis sulle mõtte juures meeldib, ning siis täiendada “… ja….” vormis, mida teeksid rohkem või teisiti.
- Ole sina ise ja näita end – nii oma tugevusi kui nõrkusi.
- Õpi kõike ja siis unusta kõik. Tugev vundament ja põhialuste valdamine võimaldab nii luua kui muuta. Samas peab olema valmis minema tagasi ka päris algusse, unustama reeglid ja otsima paremat strateegiat.
- Leia vabadus piirangutes. Piirangud ja pinge võivad pakkuda võimalusi. Suurimad takistused on seevastu status quo eelistamine ja pimestav enesehinnang. Uuringud näitavad, et piirangutega silmitsi seistes oleme leidlikumad ja visad ning ületame ootusi. Piirangud muudavad meid loovamaks, nappus võib kannustada innovatsiooni.
- Juhi kaevikust. Ole koos teistega, eriti keerulistel aegadel, eesliinil. Ära istu ainult oma kabinetis nagu elevandiluust tornis, vaid tee käed mustaks, kui tarvis. Ole kamraad ja entusiast. Juhi läbi eeskuju.
- Soodusta “heade” vigade teket ja ootamatuid kooslusi. Vead võivad tuua läbimurde, pakkuda väärtuslikku uut teadmist, mis viib tulevikus kasvule. Need tekivad, kui on vaja katsetada või kui vastused pole teada, sest olukord on uus. Pane kokku erinevaid inimesi eri meeskondadest.
Küsimus sulle: milline rebel sina oled? Oled sa rändaja, ronija, piraat või valvur?
Tee test siin, ja saad teada, millist tüüpi rebeliga on sinu puhul tegemist ning kuidas oma annet kasutada ja arendada.
Tundsid ära mõne oma arenguvajaduse või väljakutse? Kui oled valmis kasvama ja vajad sel teel kaasamõtlejat, fookuse hoidjat ning selguse loojat, siis võta minuga ühendust.