• 16/04/2025

Merle Viirmaa: tere tulemast ülekvalifitseeritute klubisse!

Merle Viirmaa: tere tulemast ülekvalifitseeritute klubisse!

Merle Viirmaa: tere tulemast ülekvalifitseeritute klubisse! 1024 536 Merle Viirmaa

Artikkel on esmalt avaldatud Edasi.org.

“Liiga hea” pole alati kompliment.

Puutun oma töös päris tihti kokku inimestega, kes tunnevad, et tööpakkumiste ring on üsna ahtakeseks sulanud, sest nad on “liiga head” või “ülekvalifitseeritud” mõne järgmise väljakutse vastuvõtmiseks. Kes siis Ferrarit muruniidukina kasutaks või Michelini koka hamburgereid valmistama paneks.

“Sa oled hea, sa oled väga hea, kuid mul ei ole sulle miskit anda…” See laulusalm on irooniline meeldetuletus, et “liiga hea” pole alati kompliment.

Aga mis siis, kui see pole värbajate-tööandjate sõnum, vaid su enda mõte ja tunne? Kui astud oma karjääris uude suunda ning tunned, et oled liiga hea selleks, mida pakutakse. Tegelikkuses võib see viidata hoopis hirmudele, eelarvamustele ja jäikadele arusaamadele karjääriteest. Kuidas end aidata?

Kui on külm, pane jope selga – miks siis tööelus peaksime jääma särgiväele?

Kui ilm muutub, kohaneme. Sama loogika kehtib tööelus: kui keskkond muutub, miks peaksime kinni hoidma vanast rollist ja ootustest, mis enam ei sobi?

Aastakümneid on õpetatud, et karjäär peab kulgema lineaarselt: peame alati liikuma edasi ja üles. Aga kes ütleb, et see on ainus õige tee? Töö, mis on ühiskonna silmis vähem prestiižne, võib tegelikult pakkuda suuremat rahulolu ja õnnetunnet. Olen näinud tippjuhte, kes on teinud karjääripöörde näiteks oma lapsepõlve unistuste ameti suunas ja tundnud sellest siirast rõõmu.

Küsimus pole selles, kas sa oled ülekvalifitseeritud, vaid selles, mida sa sellest kogemusest võtad ja saad. Inimene ei ole staatiline; meie oskused, teadmised ja kogemused pole koorem, vaid tööriistad, mida saame eri olukordades kasutada. Eksistentsialism õpetab, et meie olemus pole  püsikindel: me muutume ja meie valikud kujundavad meid. Millegipärast kipume aga just karjäärivalikutes üsna sageli uskuma, et oleme üks ja sama kogu elu. Kui elu jooksul on mitu karjääri, siis päris uut suunda valides tulebki vahel samm tagasi astuda – ja see ei tähenda, et oled kaotanud. Pigem avad end uutele võimalustele. Mõni on hoopis ettevõtjana alustanud või saanud julgustust portfooliokarjääri ehitamisest.

Mida sina tegelikult tahad? Loobu teiste ootustest.

Paljud inimesed tunnevad, et kui nad on saavutanud teatud taseme, siis tuleb sellest kinni hoida, justkui oleks see nende identiteedi garantii. Me võime igal hetkel alustada uut rada ja see teadmine annab meile vabaduse ning vastutuse kujundada oma elu nii, nagu ise tahame. Seesama teadmine on mindki toetanud mu pimedaimatel, ka karjäärikeerdkäikude aegadel.

Elu ei ole alati ülespoole liikuv joon. See on pigem siksakiline tee, kus vahel tuleb teha peatusi, kõrvalepõikeid ja isegi näiliselt tagasi astuda, et edasi liikuda. Kui tunned, et oled ülekvalifitseeritud, küsi endalt: “Mida ma veel oskan? Mis uusi võimalusi see keskkond pakub? Mida ma ise päriselt teha tahan?”

Sageli hindame end ainult selle põhjal, mida meie ametinimetus või -roll ütleb. Aga mida see tegelikult tähendab? Kas oled hea suhtleja? Kas oled kiire probleemide lahendaja? Kas oled osav ideede elluviija? Need oskused ei ole piiratud ühe konkreetse valdkonnaga. Kui annad endale vabaduse uurida uusi rolle, võid avastada, et n-ö lihtsam töö võimaldab sul särada hoopis uuel moel.

Maailm on põnevam, kui elad rohkem kui ühe elu

Rolli jäikus ja kohanemisvõimetus võivad meid takistada avastamast, mida päriselt elult tahame. Need piiravad  eid rohkem kui reaalsed välised  ingimused. Miks peaks inimene kogu oma elu defineerima ühe ameti kaudu? Kujuta ette, et elad ühe elu jooksul mitu erinevat elu – iga uus töö või roll avab sulle uue maailma. Mida rohkem erinevaid rolle koged, seda mitmekesisemaks ja huvitavamaks su elu muutub. Keegi on tabavalt öelnud, et me ei ole õpetajad kasiinos ega arstid suusahüppetornis – me eksisteerime olevikus ja saame teha uusi valikuid, mis kujundavad meie tulevikku.

Mõni, kes on olnud aastaid juhtival positsioonil, võib avastada, et õpetamine, kirjutamine või käsitöö pakub hoopis uutmoodi rahulolu. Mõni IT-spetsialist võib leida, et klienditeeninduses töötamine arendab teda rohkem kui programmeerimine.

Töö ei pea määratlema inimest – inimene määrab, mida ta oma tööst võtab. Ja ülekvalifitseeritus ei pea olema probleem, vaid võib olla supervõime ning võimalus.

Huvitav elu eeldab avatud silmadega riskimist. Julgus teha ootamatuid valikuid võib viia su märksa rahuldustpakkuvama ja elamisväärsema teekonnani. Miks ei võiks Ferrari muru niita või lund lükata?

Miks ma ei taha võtta ülekvalifitseeritud inimest oma meeskonda? Marko Märtin kandideerib sinu keskpärase autopargiga tiimi ja sa ei värba teda.

Juhid restorani, mis on hea, aga mitte veel Michelini tärni vääriline. Ühel päeval kandideerib sulle kokaks keegi, kes on töötanud maailma parimates köökides, koostanud menüüsid, mida kriitikud kiidavad, ja treeninud kokki, kes nüüd ise tunnustust pälvivad. Esimene mõte? “Ta on liiga hea. Ta ei jää siia.”

Puutun oma töös sageli kokku juhtidega, kes seisavad silmitsi näiliselt paradoksaalse probleemiga: potentsiaalne töötaja on ülekvalifitseeritud.

Tavaliselt kõlab see umbes nii: “Pole mõtet teda värvata, ta lahkub ju niikuinii. Ta pole tegelikult motiveeritud, sest see töö on talle liiga lihtne. Tundub, et ta lihtsalt vajab ajutist silda millegi paremani.” Kõik need põhjendused võivad olla õigustatud. Nii nagu seegi, et võib-olla kaalud suurepärast töötajat valesse rolli.

Uuringudki näitavad, et juhid kipuvad eelistama kandidaate, kelle oskused vastavad täpselt töö kirjeldusele, kartes, et liiga kogenud inimene kas kaotab ruttu huvi, seab kahtluse alla juhi autoriteedi või lahkub esimese parema pakkumise peale. See pole aga alati tõsi.

Kui oled kunagi tundnud ärevust, et su meeskonnas on keegi, kes teab rohkem, oskab rohkem ja on võib-olla isegi sinust targem, või pole sa julgenud samadel põhjustel mõnd inimest värvata, siis tasub edasi lugeda.

Sügavamale vaadates pole paljudel juhtudel tegu töötaja ülekvalifitseerituse probleemiga. Väljakutse võib peituda juhis endas: tema ebakindluses, hirmude ja eelarvamuste peegelduses. Kas sind hirmutab mõte, et su meeskonnas on keegi, kes võib teatud teemadel sinust rohkem teada? Kas tunned, et pead olema ruumis kõige targem, et säilitada oma autoriteet? Ehk on probleem lihtsalt puuduvas julguses endast suuremat päikest ruumi lasta või ka mugavuses – kahtlemata on (tipp)talentide juhtimine nõudlik tegevus.

Ülekvalifitseeritud töötaja võib olla just see, kes viib su meeskonna järgmisele tasemele – kui oskad teda õigesti juhtida.

Mida see tähendab sulle juhina? Ülekvalifitseeritud töötaja ei ole oht, vaid võimalus. Ta võib sinu meeskonna teha tugevamaks, tuua uusi ideid ja aidata sul endalgi kasvada.

Juht ei pea olema kõikidest kõige targem, vaid oskama parimad inimesed kokku tuua, neile ruumi luua ja anda. Hoides liiga headest töötajatest eemale, võid piirata oma meeskonna kasvu ja arengut. Juht, kes suudab oma ego kõrvale jätta ning mõista, et ta ei pea olema ruumis kõige targem, võidab rohkem.

Ja kui sa järgmine kord tunned, et keegi meeskonnas on liiga hea, siis võib-olla on see märk sellest, et oled ehitamas midagi tõeliselt suurepärast. Nagu hea sõber Ain ütleb: “On võidusõitjad ja on sõidu võitjad.”

Tundsid ära mõne oma arenguvajaduse või väljakutse? Kui oled valmis kasvama ja vajad sel teel kaasamõtlejat, fookuse hoidjat ning selguse loojat, siis võta minuga ühendust.