Edu ja lahkus ei ole vastastikku välistavad omadused ja tegelikult toob keskendumine lahkusele kaasa edukuse. Kuid,
kas laps võib olla “lihtsalt” hea ja hooliv?
Minu pere kevadsuvine suurim väljakutse oli poja põhikooli lõpetamine. Eksamid ja paljud sisseastumiskatsed tekitasid stressi mitte ainult pojale, vaid kogu perele. Nii on olnud ka sõpruskonnas ja klientide seas.
Harvardi uuringud näitavad, et kui lastevanematelt küsida, mida nad oma lastelt ootavad, siis 90% vastab, et üks olulisemaid asju on, et lapsed oleksid head ja hoolivad. Kui aga samade vanemate lastelt küsida, mida vanemad neist ootavad, vastab 81% lapsi, et nende vanemad väärtustavad saavutusi ja isiklikku edu rohkem kui headust ja hoolivust.
Miks see on nii?
Sest lapsed ei loe meie sõnu, vaid tegusid.
Tahame, et meie lapsed oleksid edukad ja hoolivad, kuid keskendume liiga palju esimesele ja tekitame sellega hoolivuses puudujäägi. Michigani ülikooli uuring (1979–2009), mis avaldati ajakirjas Personality and Social Psychology Review, näitas, et üliõpilaste lahkus ja empaatia vähenesid uuritud 30 aasta jooksul märkimisväärselt. Selle perioodi jooksul vähenes üliõpilaste mure nende inimeste pärast, kes on vähem õnnelikud kui nemad, ja neid häiris vähem teiste ebaõiglane kohtlemine.
Psühholoogiaguru Adam Grant ütleb, et edu ja lahkus ei ole vastastikku välistavad omadused ja tegelikult toob keskendumine lahkusele kaasa edukuse. Grant ütleb, et „üsna palju tõendeid näitab, et lapsed, kes aitavad teisi, saavutavad rohkem kui need, kes seda ei tee“, ja see kehtib ka täiskasvanuelus. Empaatia on tulemuslikkuse ja üldise efektiivsuse kriitiline tegur.
Miks on empaatilisus nii oluline?
Empaatia on tulemuslikkuse ja üldise efektiivsuse kriitiline tegur.
75% just millenniumipõlvkonnast Y ootab ka oma juhilt empaatiat ja autentsust. Isegi maailma võimsaim majandusorganisatsioon OECD on avaldanud, et aastaks 2030 on töö- ja õpikeskkonnas hädavajalikud just sotsiaalsed oskused, nagu empaatia ja lugupidamine.
Psühholoog Jean Twenge toob oma raamatus „Generatsioonid“ näiteid, et paljuski näevad tänapäeva 18aastased välja nagu varasemate põlvkondade 14aastased. Näiteks käib kohtingutel vaid umbes pool 12. klassi õpilastest, mis on umbes sama palju kui 1990. aastate alguse kaheksanda klassi õpilastest.
Y- ja Z-põlvkonna inimesed on altid ümberõppele
See on täiesti loogiline. Inimesed elavad kauem. Kui nüüd on võimalik kandideerida presidendiks 80aastaselt (hm, pole vist täna parim näide), siis on mõistlik ja tark lasta oma elul rahulikumalt kulgeda ja mitte püüda kõike teha esimesel kahel aastakümnel. Haridusandjad rõõmustavad: oluliselt pikem eluiga on suurendanud ka tööga hõivatud aastate arvu, millega on omakorda seotud rohkem karjääripöördeid ja õppimisvajadust. Y- ja Z-põlvkonna inimesed õpivad elu jooksul ümber või oluliselt juurde kolm-neli korda.
Mu pojal läks niigi hästi. „Esimese lapse sündroomi“ – vanemate kõrged ootused projitseeritakse ennekõike pere vanimale lapsele – kannab tema õde. Aga kahtlemata oleks võinud hoopis paremini mõlema puhul kinni pidada soovitustest,
kuidas headust ja edu tasakaalustada:
- Edu ei tohiks olla kitsalt määratletud hinnete, auhindade või karjäärieesmärkide järgi. Tunnusta rohkem heaks sõbraks olemist, teiste aitamist ja positiivset panust ühiskonda, näiteks heategevuse kaudu.
- Ole eeskujuks. Väljenda igapäevases suhtlemises lahkust, õiglust ja empaatiat.
- Arendage empaatiat ja kaastunnet.Julgustage lapsi mõistma teiste tundeid ja neist hoolima, tundma huvi teiste kogemuste vastu.
- Seadke oma lastele realistlikud ja tasakaalustatud eesmärgid. Julgustage neid tegelema hobide ja huvidega, mis neile tõeliselt meeldivad, mitte ainult nendega, mis paistavad koolis head välja.
- Pakkuge toetavat keskkonda, kus laps saab arutada oma hirme ja ebaõnnestumisi. Ole aktiivne kuulaja ja näita tingimusteta toetust. Tähistage pingutust, mitte ainult tulemusi.
Me tahame oma lastele ju vaid parimat.
Vaatamata oma heitlikkusele selle tasakaalu otsimisel saan rõõmu tunda, et mu lapsed on head inimesed. Nagu väga suur enamik lapsi.
Palju õnne neile, kelle unistused õpingute jätkamiseks sel aastal täitusid. Usku ja lootust nendele, kes veel ootavad või tahavad järgmisel aastal uuesti proovida.
Aega on.
Merle