Intervjuu veebiportaalis personaliuudised.ee.
Igas inimeses on suurem potentsiaal, kui see esmapilgul paistab
„Usun, et igas inimeses on suur potentsiaal ja reeglina on see hoopis suurem kui esmapilgul paistab. Potentsiaali avamine ja takistuste vähendamine ongi coachingu tuum. Coachi töö on aidata juhil näha juurprobleeme ja võimalusi,” ütleb juhtimiscoach ja EBS juhtimiscoachingu programmide õppejõud Merle Viirmaa.
Tema enda juhtimiskogemus pärineb meediavaldkonnast – Viirmaa on juhtinud 20 aasta jooksul Eesti suuremate meediaettevõtete turundus- ja müügivaldkondi ning tegevjuhina Õhtulehte ja Ajakirjade Kirjastust. „Südamelähedased teemad on olnud muudatuste ja innovatsiooni juhtimine, aga ka naisjuhtimise valdkond. Viimastel aastatel on mind huvitanud coaching ja psühholoogia, olen lõpetamas juhtimise coaching’u kõrgema taseme koolitust Inglismaal ja jätkan psühhoteraapia õpinguid Taanis.”
Ta lisab, et on aktiivne 1:1 coach ja teamcoach, individuaalkliente on korraga 10-15, meeskondi on praegu viis. „EBSis õpetan erineva pikkuse ja tasemega coaching’u programme, koolitan ka diplomeeritud coach’e. Olen turundusjuhtide arenguprogrammi juhtivõppejõud. Umbes viis aastat tagasi tundsin, et tahan suuremat muutust oma ellu – õppida midagi uut ja teostada end uues valdkonnas,” räägib Viirmaa. „Olen hariduselt pedagoog ning nii tundsin kõige suuremat tõmmet haridusvaldkonna poole. Võtsin aja, unistasin, uurisin turgu, kaardistasin oma tugevused ja kogemused, aga ka arenguvajadused ning hakkasin astuma. Kusjuures mitte üksi, vaid coach’i toel.”
Coaching’uni läbi isikliku väga positiivse kliendikogemuse
Viirmaa alustas koostööd coach’iga tegevjuhi rolli astudes ja tagantjärele ta teab, kui palju see partnerlus teda julgustas ja toetas. „Nägin nii enda kui ka näen oma klientide puhul potentsiaali, mis on hoopis suurem kui esmapilgul tundub. Potentsiaali avamine ja takistuste vähendamine ongi minu arvates coaching’u tuum. Olen oma klientidele mõtlemispartneriks ja juhtimise coach’ina fokusseeritud muutusele. Muutus on unistamise, selguse loomise ja elluviimise tulemus. Usun, et tavaliselt on suurim tugi just väljakutsete pakkumine, sest juhtimise coaching on heas vormis juhtidele.”
Potentsiaali avamine ja takistuste vähendamine ongi minu arvates coaching’u tuum.
„Heal juhil on kindel visioon, ta on järjekindel ja pühendunud selle elluviimisel. Hea juht on aus ning läbipaistev. Uuringud ütlevad, et peamine muudatus viimase paarikümne aasta juhtimises on pööre autokraatsest stiilist koostöökesksete lähenemisteni. Eelmise sajandi juhid tegid enamik otsuseid üksi, andsid selgeid juhiseid mida, kuidas ja millal teha, kontrollisid ülesannete täitmist. Täna on fookus pöördunud meeskonnatööle, innovatsiooni ja kreatiivsuse suurendamisele. Miks? Ärikeskkond on radikaalselt muutunud ja see sunnib muutma ka juhtimist. Tehnoloogia areng kiirendab kõiki protsesse ja eduks ei piisa superjuhist, hea juht peab looma maksimaalselt head tingimused, et tema inimesed tahaks pühenduda ja saaks areneda. Karismaatilise liidri kuvand on asendunud haavatavuse, lahkuse ja empaatiaga,” räägib Viirmaa.
…hea juht peab looma maksimaalselt head tingimused, et tema inimesed tahaks pühenduda ja saaks areneda
Ta lisab, et omakorda on kogu maailm alates kevadest 2020 muutunud, arenenud ja kohanenud kordades kiiremini kui varasematel aastatel. „Sisuliselt on enamik juhte ühtäkki muudatuste juhid ja peavad kehva nähtavusega tingimustes tegema kiireid ja julgeid otsuseid, kohanema ebakindlusega ning suhtuma vigadesse kui õppimiskohtadesse. Väljakutsed on väga suured. Ja väga ägedad!”
Coach’iv stiil on väga hea, aga mitte tingimata parim
Viirmaa nendib, et coach’iv juhtimisstiil on selgelt kvaliteedi muutus, aga tuleb aru anda, et see stiil ei ole võluvits, see ei sobi kõikjale ja igas olukorras. „Hea juht usub oma meekonnaliikmetesse, ta kuulab, võimustab ja arendab oma inimesi. Ma usun, et coach’iv juhtimisstiil ehk lihtsustatult kuulamine ja küsimine rääkimise ning nõuandmise asemel ning selle omandamine pole asjata populaarsed – kiired muudatused väliskeskkonnas nõuavad kõigi inimeste potentsiaali maksimaalset kasutamist. Samas on väga oluline ka kohanemisvõime ja erinevate juhtimisstiilide adopteerimine. Coach’iv juhtimine on väga hea, aga mitte alati tingimata parim stiil.”
Trend võib Viirmaa sõnul olla coaching meil Eestis, kus sellest kõvema häälega räägitakse ehk kümmekond aastat, aga tegelikult on coaching ja coach’iv juhtimisstiil mõisted, mis on tegelikult vanemad kui 50 aastat. „Ehk pigem on küsimus selles, miks just nüüd, siin ja praegu, sellest aina rohkem räägitakse,” tõstatab ta küsimuse. „Coaching’u äri kasvab kiirelt – 2020. aastal oli selle maht maailmas oli 20 miljardit eurot, akrediteeritud coach’e on maailmas üle 30 000 ning Fortune 500 ettevõtetest kasutab juhtimise coach’e 91%.”
Tundsid ära mõne oma isikliku arenguvajaduse või meeskonna coachingu väljakutse? Kui oled valmis kasvama ja vajad sel teel kaasamõtlejat, fookuse hoidjat ning selguse loojat, siis võta minuga ühendust.